Sibex 2006
19. juuli 2006. a.

24.08.2006

Avarii.

Traktor keeras Margusele ette.

Margus säästis traktoristi elu ja pööras puusse.









18.08.2006

Oleme tagasi Intas ja ootame rongi.

Tagasitee läks ootuspäraselt,nagu kohalikult maastikult seda oodata oligi.



Margus aitab meid jalule.





Teed olid veidi pehmed.





Rööpad olid ka sügavad.





Sood ei olnud kah paremad.





Aga vaade oli hea.





Vahepeal olid mõlemad autod korraga kinni.





Margus oli meiega solidaarne ja keeras ennast kah külili.





Aitasime ta jalule.



14.08.2006

Jõudsime jõeni,mille kaldaid pidi olevat kunagi 30.a. tagasi vezdehodiga Jeletskini sõidetud,mis oleks ka meie järgmine sihtpunkt.

jõgi ise oli väga kaunis.



Ühtegi jälge aga kahjuks seal kaldal leida polnud.

Kaks ööpäeva otsisime jõe ümbruses ja kaugemalgi kas või ühte jäljepaari,mis meile sobivas suunas läheks - aga ei midagi.



Lõpuks otsustasime poovida oma teed rajada.



igal pool on ilus tasane, roheline maastik.Aga se on petlik -näiline ilu peidab endas salakavalaid lõkse,mis varitsevad igal sammul.Silmaga eraldamatult on maastik kohati kõva aga kohati väga pehme ja põhjatu.Pürgisime läbi selle jõleduse niikaua kui sai.



Vihma aga sadas juurde ja pind läks üha pehmemaks ja pehmemaks.



Peale kahte ööpäeva järjestikust mässamist tõdesime,et oleme jõudnud sellisesse seisu,kus kütust on kulunud täpselt pool ja edasi on ikka veel üle poole tee.Lootus leida hea kivine tee,mida mööda võiks vähema kütusekuluga edasi saada oli kustunud.Seega edasi sõita lihtsalt polnud võimalik.

Seega otsustasime otsa ümber pöörata ja tagasiteele asuda.Leppisime kokku möödaminnes põigata tagasitee lähedusse jääva perevali kaudu üle Uralide harja Aasiasse täites sel moel eelmise aasta reisi ühiselt kokkulepitud eesmärgi ,millest põhjanaabrid hiljem taganesid.

See tee oli kah väga huvitav - kulgedes vahelduva eduga jões sees ja jõe kõrval kilomeetrite kaupa üle meeletute kivirahnude.Tundsime ennast juba nagu peale kolme triali võistlust ja ühel autol kadus roolivõim,aga sellest eesmärgist me ei loobunud,kuna jälg oli ees - kus sõitis vezdehod,sinna saame meiegi!

Lõpuks jõudsime mäeharjani ,kus oli meeletu tuul ja vihm.Euroopa- Aasia piiril oli laotud kividest püramiid.Oma üllatuseks tõdesime,et püramiid ei ole täpselt piiril ,vaid paarsada meetrit eemal.Ilmselt ei olnud selle ehitajatel täpseid navigatsioonivahendeid!

Käisime paari sammuga ära ka päris piiril ja tulime püramiidi juurde tagasi.Seal pildistasime endid ja autosid.Foto on ajalooline,sest siin pole autoga kunagi keegi käinud.



Püramiidi alla matsime Viru Valge,et järgmistel tulijatel oleks mingi stiimul siia tulla.

Koordinaadid on: 65:47:08,4 62:16:25,4







Siis asusime tagasiteele.Margus läks ette ja meie asutasime ennast mugavalt tema järgi rööpas veerema.Panime mängima muusika ja ajasime mõnusalt juttu - tee oli tuttav ja Marguse järgi lihtne veereda.Ega siis teed pole vaja enam vaadata.Selline ülbus maksis ennast muidugi varsti kätte!Mul õnnestus auto täiesti süütu tõusu peal rööpasse külili keerata.



Nalja oli selle peale muidugi,kui palju.

Kõik jäid terveks ja auto ei saanud kriimugi.

Asjad olid sees ainult sassis ja mädarõika purk läks katki.

Olime sellest väga häiritud ,sest arvasime ,et see oli meie viimane majonees,millest pidime õhtul tuunikala salatit tegema.Õnneks selgus õhtupoole tõde ja salat sai ikkagi kuniglik!.

11.08.2006

Nüüd on olemas esimene saavutus meie teel - oleme möödunud eelmise aasta reisi lõpp punktist.Tee siiani on olnud vaevarikas.

Ka mäed ei ole halastanud - ka siin on oluliselt märjem,kui eelmisel aastal.

Meie aga läheme üha edasi.



jõe ületus



sootee



tee üle soo



kraav teel



teede hargnemine



kus on põhi?



sirge tee



maa kadus ära



jätkuv tee



teeäärsed puud



ületame sood



käib töö ja vile koos



Soo alistub



koolitus



kraavike teel



jõgi jälle ees



voolab kiiresti



ei anna,endalgi vähe!



veealanemise laager



jälle jõge ületamas



väike tõus



Liustik kõrgmägedes



eelmäestik



Liustiku all



vaga vesi sügav põhi



maapind on üles sulanud



liustiku alt mööda saada on raske



üks ilus päev ja natuke reibast sõitu ka!



Meile tulid külalised



2005.a. reisi ümberpööramise koht



soomlaste supikauss kivikangrust



soomlaste viin kivikangrust



soomlaste kivikangur on nüüd surnud!







Teekond Siberisse on alanud vaevarikkalt.Siin on mitu nädalat järjest sadanud ja veetase on meeletult kõrge.Näiteks Petshora jõgi on 2 m tavalisest kõrgem (eelmisel aastal oli 2 m tavalisest madalam) Kõik sood on üle ujutatud ja meeletult pehmed.Ka väikesed jõed on muutunud sügavateks ja mäslevateks vetevoogudeks.Iga kord kui jõge forseerime on see suur töö vintside ja trosside üleviimiseks ning auto ümberpakkimiseks.Pärast on kõik pealaest jalatallani märg.Ja igakord on süda saapasääres,kas vool viib kaasa või ei.

Praegu oleme kusagil jumalat hüljatud soodes ,kust mägedeni on jäänud 40 km.Seljataga on selline teekond,mida uuesti läbida küll ei tahaks.40 km võib tunduda pisiasjana,kuid arvestama peab sellega,et viimaste aegade kilometraazh on olnud 7-8 km päevas.Kuid me ei virise.

Siin mõned pildid:

Jõekallas

Moku ja suur vesi

Vintsime

Rain läheb jõe sügavust kontrollima

Suure tee peal pidime Uraale jalust ära sikutama

Valeri võitleb mäsleva jõega

Järjekordne jõeületus

Tee soode vahel